SEB: uued korterid on Tallinnas kättesaadavamad kui teistes Balti pealinnades

2015. aasta viimases kvartalis võis keskmise sissetulekuga Riia elanik endale lubada 27,9ruutmeetrise uue korteri, mis on võrreldes 2014. aasta viimase kvartaliga 3,3 ruutmeetrit rohkem. Keskmist palka saaval Vilniuse elanikul oli võimalik soetada 29,6ruutmeetrine uus korter ehk 0,4 ruutmeetri võrra suurem kui 2014. aastal.

Tallinnas aga vähenes uue eluaseme ostujõu indeks aastaga 0,9 ruutmeetri võrra – 35,7 ruutmeetrile. Hoolimata langusest sai keskmise sissetulekuga pealinna elanik endale liigseid riske ja laenukohustusi võtmata soetada 7,8 ruutmeetrit avarama tüüpkorteri kui Riia elanik ja 6,1 ruutmeetrit suurema kui Vilniuse elanik.

„Leedu pealinnas paranes eluaseme ostujõu indeks tänu Vilniuse elanike sissetulekute tõusule, mis möödunud aastal kasvasid kiiremini uute korterite hinnast. Riias mõjutas indeksi kasvu uute eluasemete keskmise hinna langus. Seevastu Tallinnas kasvas uute eluasemete hind reaalpalgast kiiremini, mis siin nende kättesaadavust veidi vähendas,“ kommenteeris jaepanganduse divisjoni direktor Tõnu Sepp.

Magalapiirkondade korterid muutuvad taskukohasemaks

SEB eluaseme ostujõu indeks korterite soetamiseks magalapiirkondade kasvas 12 kuuga kõigis kolmes riigis. Järelturu korterite hinnad tõusid nii Eestis, Lätis kui ka Leedus, kuid sissetulekute kasvust siiski aeglasemalt. 2015. aasta neljandas kvartalis sai keskmist palka teeniv Riia elanik soetada endale magalapiirkonnas 53,5 ruutmeetri suuruse tüüpkorteri, Tallinna ja Vilniuse elanik aga vastavalt 44ruutmeetrise ja 41,9ruutmeetrise elamispinna.

„Eluaseme ostujõu indeksi kasv on tugevas seoses keskmise kodulaenu intressiga, mis püsib kõigis kolmes riigis väga madalal tasemel. Möödunud aasta viimase kvartali kõige madalam keskmine uute eluasemelaenude intressimäär registreeriti Leedus - 2,03 protsenti, Eestis oli see 2,65 ja Lätis 3,48 protsenti,“ täiendas Sepp.